Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Sulanud pronkstükk.
Ure
Lame rõngake, hõbe.
Ure
Savinõukild
Ure
Hõbedatükk, sulanud.
Ure
Lame ketas, raud. Keskel auk, paksus 3 mm.
Ure
Ambsõle (?) kuldplateeringu tükk, arvatavasti kaare pealt. Kohrutatud ornament, kaks nupukeste vööndit ning nende vahel kaks kaldkriipsude vööndit. Ornament sarnaneb sellele, mis on sõle nr SM10862:18 peal.
Foto: Jaana Ratas.
Ambsõle (?) kuldplateeringu tükk, arvatavasti kaare pealt. Kohrutatud ornament, kaks nupukeste vööndit ning nende vahel kaks kaldkriipsude vööndit. Ornament sarnaneb sellele, mis on sõle nr SM10862:18 peal.
Ure
Naast, pronks. Pikergune ristkülik, mida otstest on kinnitanud rihma või muu taolise külge kaks väikest pronksneeti.
Naast, pronks. Pikergune ristkülik, mida otstest on kinnitanud rihma või muu taolise külge kaks väikest pronksneeti.
Ure
Ambsõlg, pronks + hõbe + raud ja põlenud luukatke. Ambsõle ehisplaat oli lahti. Osa väikeseid õhukesi pronksplaadi tükikesi pudenes ära ülesvõtmisel. Leiu ümber oli ca 10 cm läbimõõduga korrapäratu tumedam laik, milles leidus tillukesi söetükikesi ning mis eristus pinnases selgelt tumedama värviga (vt. foto). Samas laigus oli seni ainus põlenud luu, väikese toruluu katke.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Ambsõlg, pronks + hõbe + raud, koos põlenud toruluuluu katkega. Kolmnurkse jalaga. Väikese pingega, millest mõlemale poole ulatuvad võrdlemisi pikad rõngaskaunistusega nupud. Lameda kaarega. Jalg lame, trapetsikujuline. Jala peal hõbeplateering, mis oli olnud kinnitatud kahe neediga. Jalaosa tagaküljel jäänus pronksnaastust, selle küljes väike pronksneet – ilmselt on olnud nõelakoda kinnitatud pronksneetidega jala külge. Nõel puudu. Tegemist on kohaliku sõlega, mis oli levinud Ranniku-Eestis 4.-5. sajandil (Rohtla 2005, 130-131).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Upa
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud.
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid on nii põletus- kui ka laibamatustes, sageli koos saaremaa-tüüpi ehtenõeltega. Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105; Spirĝis 2008, 144-145).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
