Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Pannal, raud. Ruudukujulise raamiga. Tõenäoliselt 12.-14. sajand, aga võib olla ka hilisemast ajast.
Pannal, raud. Ruudukujulise raamiga. Tõenäoliselt 12.-14. sajand, aga võib olla ka hilisemast ajast.
Kannus, raud. Kannus on katki ja tugevasti roostes, kuid ilmselt on tegemist tüübiga, millel on ogadega ketas.
Kannus, raud. Kannus on katki ja tugevasti roostes, kuid ilmselt on tegemist tüübiga, millel on ogadega ketas. Säilinud kuju järgi võib kannuse dateerida 1300-1340 AD (Ellis 2004, 137-138).
Kirjandus:
Ellis, M. A. 2004. Spurs and spur-fittings. – The Medieval Horse and its Equipment c. 1150-c. 1450). Ed. By J. Clark, J. Boydell Press.
Käevõru katke, pronks. Ilmselt õõneskumerast kitsenevate otstega käevõrust, nagu on leitud 13. sajandi laibamatustest Saaremaal. Tüüpilise ornamendiga katke.
Käevõru katke, pronks. Ilmselt õõneskumerast kitsenevate otstega käevõrust, nagu on leitud 13. sajandi laibamatustest Saaremaal (Mägi et al 2019, 97). Tüüpilise ornamendiga katke.
Kirjandus:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Hoburaudsõlg, pronks. Õiekujuliste otstega, lameda rombi kujulise kaare ristlõikega, laiakannalise nõelaga. Kaarel hundihammasornament, nõela peal ringid.
Hoburaudsõlg, pronks. Õiekujuliste otstega, lameda rombi kujulise kaare ristlõikega, laiakannalise nõelaga. Kaarel hundihammasornament, nõela peal ringid. Üsna sarnased hoburaudsõled on leitud mõnedest Siksälä matustest, mis on dateeritud 14. sajandi esimesse poolde või kogu 14. sajandisse (Valk et al 2014, 151, 283) . Õienuppotsaliste sõlgedega matuseid on Siksäläs dateeritud ka perioodi 1350-1475 (Valk et al 2014, 234, 248). Upa sõlg on tõenäoliselt 14. sajandist.
Kirjandus:
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Ketassõlg, pronks. Soomepärane, kuid viimasel ajal on selliseid hakatud järjest rohkem leidma ka Eestist.
Ketassõlg, pronks. Soomepärane, kuid viimasel ajal on selliseid hakatud järjest rohkem leidma ka Eestist. Arvatavasti Appelgreni määratletud tüüp C, mille Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander on dateerinud perioodi 925-975 (Moilanen 2020).
Kirjandus:
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Hoburaudsõlg, pronks. Rullotsad, kaare ristlõige kuuekandiline, peaaegu rombjas, nõel kitsakannaline. Kaare ristlõike ja nõelakanna suuruse ja kuju järgi otsustades peaks kuuluma 10. sajandi teise või 11. sajandi I poolde.
Hoburaudsõlg, pronks. Rullotsad, kaare ristlõige kuuekandiline, peaaegu rombjas, nõel kitsakannaline. Kaare ristlõike ja nõelakanna suuruse ja kuju järgi otsustades peaks kuuluma 10. sajandi teise või 11. sajandi I poolde. Vt ka nt Laukskola, matus 304 (Zariņa 2006, Pl 197: 2).
Kirjandus:
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, pronks. Segmendikujuline, kolme haruga, kuid vaid keskmise haru küljes on aas. Ülemise aasa esiosal on mingi reljeefne ornament, kus kas see võiks olla olnud inimnäokujuline, nagu osadel selle tüübi keekandjatel, pole võimalik öelda.
Keekandja, pronks. Segmendikujuline, kolme haruga, kuid vaid keskmise haru küljes on aas. Ülemise aasa esiosal on mingi reljeefne ornament, kus kas see võiks olla olnud inimnäokujuline, nagu osadel selle tüübi keekandjatel, pole võimalik öelda.
Ripats, pronks. Rombikujuline, ornamenditud sõõrikestest joontega, üks ots joontega profileeritud.
Ripats, pronks. Rombikujuline, ornamenditud sõõrikestest joontega, üks ots joontega profileeritud. Sarnased on rombikujulise keskosaga ristripatsid, mis nt Siksäläs on dateeritud 14.-15. sajandisse (Valk et al 2014, 79, 103, 197, 298).
Kirjandus:
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.