Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Rootsuga odaots, raud. Leht rombjas, lehe ja rootsu vahel kael. Selliseid viskeodaotsi on Lätis leitud põhiliselt liivlaste alalt ja Kuramaalt, nii keskaegsetest linnustest kui ka matustest. Need on Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Saaremaal leidub neid üsna palju põletusmatustega kivikalmetes (nt. Mägi 2002, PL. 69: 5,72: 15, 73: 5), kus need tõenäoliselt ei ole hilisemad 13. sajandist.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Rootsuga odaots, raud. Leht rombjas, lehe ja rootsu vahel kael. Selliseid viskeodaotsi on Lätis leitud põhiliselt liivlaste alalt ja Kuramaalt, nii keskaegsetest linnustest kui ka matustest. Need on Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Saaremaal leidub neid üsna palju põletusmatustega kivikalmetes (nt. Mägi 2002, PL. 69: 5,72: 15, 73: 5), kus need tõenäoliselt ei ole hilisemad 13. sajandist.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mõõga käepideme otsanupp, raud, hõbeplateeringuga ja nöörornamendiga.
Mõõga käepideme otsanupp, raud, hõbeplateeringuga ja nöörornamendiga. Peterseni T või Z tüüpi (Mandel 1991, 118). Ornament on arvatavasti edasiarendus Urnesi stiilist (Jets 2017, 222) ja võiks seega pärineda 12. sajandist.
Mandel, M. 1991. Eesti 8.–13. sajandi mõõkade tüpoloogiast ja dateerimisest. Muinasaja teadus, 1. Tartu-Tallinn. Lk 101–133.
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Mõõgapideme nupp, raud. Peterseni T-tüüpi mõõgakäepideme hilisem variant. Kuigi Petersen ja mitmed muud uurijad dateerivad T-tüüpi mõõgad 10. sajandi teise poolde või 11. sajandi algusesse (Moilanen 2015, 253), olid sarnased käepidemed Läänemere idakalda maadel levinud ka 11.-12. sajandil, osade uurijate arvates isegi veel 13. sajandil (Tomsons 2018, 59, 80-94). Nende osi leitakse peamiselt põletusmatustest ja hävitatud või uurimata muististelt (Kazakevičius 1997, 123; Tomsons 2018, 142), mistõttu need võiks Eestis dateerida põhiliselt 11.-12. sajandisse.
Kazakevičius, V. 1997. On One Type of Baltic Sword of the Viking Period. – Archaeologica Baltica, 2, 117–132.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. (Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja raksti, 27.) Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Rīga.
Rootsuga odaots, raud. Leht sulgjas, lehe ja rootsu vahel kael. Selliseid viskeodaotsi on Lätis leitud põhiliselt liivlaste alalt ja Kuramaalt, nii keskaegsetest linnustest kui ka matustest. Need on Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Saaremaal leidub neid üsna palju põletusmatustega kivikalmetes (nt. Mägi 2002, PL. 69: 5,72: 15, 73: 5), kus need tõenäoliselt ei ole hilisemad 13. sajandist.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
