Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Viskeodaotsa katke, raud. Tordeeritud kaelaga ja tõenäoliselt noakujulise lehega. Sellised heiteodaotsad olid levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Rootsuga odaots, raud. Kael tordeeritud. Selliseid viskeodaotsi on Saaremaalt leitud nii põletusmatustega kivikalmetest (nt. Rahu kalmest, Mägi 2002, tahv. 76: 1, 83: 4) kui ka maalinnadelt (Pöide). Väga sarnased viskeodaotsad Lätis on Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Leiukoha, lehe kuju ja tordeeritud kaela järgi otsustades kuuluvad Saaremaa viskeodaotsad tõenäoliselt 12. sajandi päris lõppu või 13. sajandisse.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Kaheteralise mõõga tera katke, raud. Tera on katki raiutud ja kalmesse on pandud vaid tipuosa. Kaasleidude põhjal saab selle dateerida 10.-13. sajandisse.
Odaots, raud. Kuigi odaots meenutab kujult Peterseni G- ja M-tüüpi odaotsi (Petersen 1919, joon. 30; 33–34, joon. 23–24) ei ole sellel kõiki G- ega M-tüübi odaotsa parameetreid. Erinevustena võib välja tuua pikema putke ja G-tüübile iseloomuliku teramiku vahel oleva astmelise üleminekuosa puudumise. Seega võib järeldada, tegemist on muinasaja lõpu edasiarendusega viikingiaegsetest odaotstest, millele võib vaste leida Maidla kalmest ja mida on kirjeldatud kui odaotsa, mis ei kujuta endas päris puhast M-tüüpi (Mandel 2017, 72, tahv. V: AM 580:1786). Marika Mägi on sarnast odaotsa Käku kalme XIII matusest kirjeldanud kui kohalikku varianti Peterseni G-tüüpi odaotsast (Mägi 2002, tahv. 14: 6, 84).
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Petersen, J. 1919. De Norske Vikingesverd: en typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. Kristiana, Norge: I Kommission Hos Jacob Dybwad.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
