Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Tordeeritud kaelaga viskeodaots, raud. Saaremaal ja Ranniku-Eestis laialt levinud relvatüüp, mida on leitud Valjala, Pöide ja Muhu maalinnadelt ning kivikalmetest, aga ka Pada 13. sajandi laibamatustest Põhja-Eestis.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega ja tordeeritud kaelaga. Sellised heiteodaotsad olid levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega, tordeerimata kaelaosaga ja tapprootsuga heiteodaots. Sellised heiteodaotsad olid 12.-13. sajandil levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Kettakujuline mõõganupp, raud. Sellised mõõganupud võib Lätis ja ilmselt ka Saaremaal dateerida peamiselt 12. sajandi teise poolde ja kogu 13. sajandisse. Lääne-Euroopast on sarnase kujuga mõõganuppe teada ka varasemast ajast. Kettakujulisi mõõganuppe Eestis ja Lätis on seostatud ristisõdadega, kuid leitud üsna mitmeid ka kohalikest matusekohtadest, Saaremaal kivikalmetest ja Lätis laibamatustest. Üks on leitud ka Mārtiņsala linnusest Väina jõe alamjooksul (Mägi 2002, 87; Tomsons 2012, 148−152).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. (Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja raksti, 27.) Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Rīga.
Mõõgatupe otsiku katke, vasesulam. Tõenäoliselt mõnest 12.-13. sajandi otsikutüübist (vt näiteks Kazakevičius 1998).
Kazakevičius, V. 1998. Iš vėlyvojo geležies amžiaus baltų ginklų istorijos (kalavijų makštų galų apkalai). – Lietuvos Arceologija, 15, 287-332.
