Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Viskeodaots, raud. Pika kaela ja kitsa teraga. Brūzise tüüp B2, mille võib dateerida 13.-14. sajandisse, osad selle tüübi variandid aga kuni 16. sajandini (Brūzis 2016, 124-125, 281). Siin on tõenäoliselt tegemist 13. sajandi odaotsaga.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Odaots, rootsuga, raud. Sarnaseid viskeodaotsi on Saaremaalt leitud nii põletusmatustega kivikalmetest (nt. Rahu kalmest, Mägi 2002, tahv. 76: 1, 83: 4) kui ka maalinnadelt (Pöide). Lätis on need Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Leiukoha ja lehe kuju järgi otsustades kuulub tõenäoliselt 12. sajandi päris lõppu või 13. sajandisse.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud. Pooleks murtud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaotsa sulgjas leht, raud. Sellised odaotsad olid tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega ja tordeeritud kaelaga. Sellised heiteodaotsad olid levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega, tordeeritud kaelaosaga ja tapprootsuga heiteodaots. Sellised heiteodaotsad olid 12.-13. sajandil levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Odaots, raud. Pika saleda, peaaegu kolmnurkse kujuga lehega. Sellised odaotsad olid üsna levinud Saaremaa ja Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetes, kus neid varem on dateeritud pikemasse perioodi (nt. Mägi 2002, tahv. 41: 4, 68: 1), kuid viimasel ajal täpsemalt 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Mandel 2017, 73). Kuigi Lätis pole sellised odaotsad eraldi tüübiks klassifitseeritud, dateeritakse need liivlaste matustes Väina jõe alamjooksul samuti 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Zariņa 2006, 172, matused 429-430; vt. ka Atgāzis 2019, 51-55).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
