Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Kirves, raud.
Kaaluviht, silindrikujuline, tina? Sellised dateeritakse Lätis 10. sajandi lõpust kuni 13. sajandi lõpuni (Berga 2017).
Kirjandus:
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Kaaluviht, silindrikujuline, tina? Sellised dateeritakse Lätis 10. sajandi lõpust kuni 13. sajandi lõpuni (Berga 2017).
Kirjandus:
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Tõnija Põlluküla
Kammikujuline ripats ristikujulise ülemise osaga ja kuljusega, pronks. Ornamenditud joontega ja risti harud kontsentriliste ringikestega. Erinevalt enamikust sedalaadi ripatsitest on kammikujulises osas kolm auku, millest ühte on rõngakese abil kinnitatud väike pronkskuljus. Kuljus on kerakujuline, ristikujulise avaga, sees kuulike.
Kammikujuline ripats ristikujulise ülemise osaga ja kuljusega, pronks. Ornamenditud joontega ja risti harud kontsentriliste ringikestega. Erinevalt enamikust sedalaadi ripatsitest on kammikujulises osas kolm auku, millest ühte on rõngakese abil kinnitatud väike pronkskuljus. Kuljus on kerakujuline, ristikujulise avaga, sees kuulike. Taolised ristiga kammikujulised ripatsid võiksid analoogide järgi otsustades kuuluda 10. sajandi teise või 11. sajandi esimesse poolde, võib-olla kogu 11. sajandisse (vt analoogid Kurisoo 1999).
Kõiguste
Ambsõlg, pronks. Reljeefsete põikisoontega. Selliseid sõlgi on leitud üsna palju Eesti mandriosast.
Ambsõlg, pronks. Reljeefsete põikisoontega. Selliseid sõlgi on leitud üsna palju Eesti mandriosast. Arvatavalt 4. sajand või 5. sajandi algus (Lang 2007, 207-208).
Kirjandus:
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. – Estonian Archaeology, 3. Tartu University Press, Tartu.
Vana-Lahetaguse
Vähksõlg, pronks ja raud. Kaunistatud joonte ja kahe silmaga. Kaareosa rombikujuline, nõel rauast. Vähksõlgi peetakse üldiselt soomepärasteks, seetõttu on tegemist Saaremaal haruldase leiuga.
‘ 
Vähksõlg, pronks ja raud. Kaunistatud joonte ja kahe silmaga. Kaareosa rombikujuline, nõel rauast. Vähksõlgi peetakse üldiselt soomepärasteks, seetõttu on tegemist Saaremaal haruldase leiuga. Soomes dateeritakse taolised sõled perioodi 550-800 AD, kuid suuruse (pikkus vaid veidi üle 4 cm), kuju (peaosa on peaaegu sirge) ja ornamendi (silmakesed ilmuvad nende sõlgede ornamenti üldjuhul 7. sajandil) järgi otsustades võiks Lahetaguse sõlg kuuluda kas 6. sajandi teise või 7. sajandi I poolde (Ranta 1996, 38). Võimalik, et tegu on eraldi alatüübiga, millele on täpset vastet raske leida.
Kirjandus:
Ranta, H. 1996. The Finds. – Purhonen, P. (ed). Vainionmäki – A Merovingian Period Cemetery in Laitila, Finland. National Board of Antiquities, Helsinki, 36-72.
Länga
Mõõgatupe otsik, pronks. Otsik on azhuurne, üsna robustse töötlusega.
Mõõgatupe otsik, pronks. Otsik on azhuurne, üsna robustse töötlusega. Täpset vastet sellele pole õnnestunud leida, Lätis ja Leedus näivad need igal juhul puuduvat (Tomsons 2018; Kazakevićius 1992). Võimalik, et otsik kuulub keskaega nagu enamik muidki ümbruskonnast saadud leide.
Kirjandus:
Kazakevićius, V. 1992. Sword shapes from Lithuania. – Die Kontakte zwischen Ostbaltikum und Skandinavien im frühen Mittelalter. Acta Universitatis Stockholmiensis, Studia Baltica Stockholmiensia. Stockholm, 91-107.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Laheküla
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks. Selliseid on teada Kuramaa keskaegsetest laibamatustest ning need dateeritakse 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi kolmanda veerandini (Vaska 2017, 62-64).
Kirjandus:
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Upa
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale.
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale. 11.-12. sajand (Tvauri 2005, 92-101).
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn.
