Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Mullutu
Noa käepide, kahes tükis, kaunistused pronksist, raud+pronks. Sees rauast roots, selle ümber tõenäoliselt olnud nahk, mis mässitud kitsa pronkspaelaga. Otstes pronksosad, millel ladina tähtedest ornament. Ühe otsa tahkudel DAAM-+G-LE, teise otsa tahkudel MÆ-N-EB-TS. Pronksist osade ristlõige lame kuusnurk, keskosa halvasti säilinud, kuid ristlõige vist ovaalne.
Valjala maalinn
Hoburaudsõlg, pronks. Kaar jämenev, soonitud. Samasugune sõlg on leitud Valjala I matusest 1971. aastal. Analoogide põhjal Põhja-Kuramaal (nt. matus nr 6 Ance kalmistul) ja Peetri kiriku juures Riias (matus 1) võiks sõle dateerida 13. sajandi lõppu.
Loe rohkem:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93−118, 94. Loe artiklit: siin.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Nuga, raud. Kumera seljaga, selg 3 mm laiune.
Ure
Sõlenõel, pronks või hõbe. Võimalik, et samasuguse ambsõle nõel, nagu SM10862:51. Peaosa aasaks keeratud ning selle aasa vahel tundub olevat säilinud veidi rauda, s o jäänus spiraalteljest.
