Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 4, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Propellerikujuline kaksiknaast, pronks. Pealmine osa olnud kaetud hõbedaga. On olnud kinnitatud kahe väikese naastuga 2 mm paksuse rihma külge.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Kaelavõru katke, pronks. Ümmarguse ristlõikega. Ühel küljel olnud kaetud diagonaalse viirutusega.
Ure
Ambsõle katke, hõbe. Ümber raudvarda keeratud spiraaltelg koos pinge katkega. Hõbedast pinge ristlõige muidu ümar, aga katke lõpus muutub lamedaks – on ilmselt olnud kinnitatud kaare külge.
Ure
Kaelavõru ktk, hõbe. Ümmarguse ristlõikega, ornamentimata.
Ure
Käevõru katke, pronks. Lamekumera ristlõikega, ühelaiune. Säilinud ots kaunistatud nelja põiktriibuga, mille kõrval kaks kolmnurga moodustavat kriipsu ja kolm ringi, mis omakorda paiknevad kolmnurkselt. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud.
Urele sarnanev käevõru Proosa rooma rauaaegsest kalmest Tallinna lähedal (Lang 2007, 135:2).
Käevõru katke, pronks. Lamekumera ristlõikega, ühelaiune. Säilinud ots kaunistatud nelja põiktriibuga, mille kõrval kaks kolmnurga moodustavat kriipsu ja kolm ringi, mis omakorda paiknevad kolmnurkselt. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud (Lang 2007, 212-213).
Kirjandus:
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. – Estonian Archaeology, 3. Tartu. Loe artiklit: siin.
Ure
Esemekatke, pronks. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud kõrgem aas mingi nt puust või nahast eseme peal. Lähtudes analoogidest (vt leid nr 10862:1) võib olla kas vöönaast või mõõgatupe peal olnud naast, kust mõõgavöö läbi käib.
‘ 
Paralleelid:
Sarnased naastud Nydami ohvitserivöödel (Jørgensen & Petersen 2003, 267, figs. 8, 9, fragments; photo National Museum/ John Lee).
Esemekatke, pronks. Mõõgavöö või -tupe peal olnud rihmaaas. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud mingi puust või nahast eseme peal. Võimalik, et pärit samast vööst või ühest vöödest, kust ka Ure propellerikujulised naastud (Jørgensen & Petersen 2003, 267).
Kirjandus:
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
