Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Ambsõle katke, raud. Kaare kaarduv osa ja jupike spiraalteljest. Kaare ristlõige nelinurkne, kuid alumises osas, st jalaosa alguses lame.
Ambsõle katke, raud. Kaare kaarduv osa ja jupike spiraalteljest. Kaare ristlõige nelinurkne, kuid alumises osas, st jalaosa alguses lame.
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Kuldvõru (rulli keeratud käe- või kaelavõru), maopeakujuliste otstega. Tüüp C (Fernstål 2004). Kaal 175 g. Maopeakujulised otsad on üldtermin tervele reale kullast kaelavõrudele, käevõrudele (sh. spiraalkäevõrud) ja sõrmustele Põhja-Euroopas.
Viimased 5 fotot: Jaana Ratas
Võrdluseks:
Kuldvõrud Skedemossest. Foto Ulf Bruxe, Statens Historiska Museum.
Kuldvõru (rulli keeratud käe- või kaelavõru), maopeakujuliste otstega. Tüüp C (Fernstål 2004). Kaal 175 g. Maopeakujulised otsad on üldtermin tervele reale kullast kaelavõrudele, käevõrudele (sh. spiraalkäevõrud) ja sõrmustele Põhja-Euroopas. Maopeaotstega võrusid kasutati võrdlemisi lühikese perioodi jooksul 210-330 pKr. Mitmete uurijate arvates olid need teatud vürstlike või kuninglike suguvõsade sümbolid, mis seletaks ka nende seostumise nii meeste kui ka naistega. Suur osa taolisi võrusid on leitud ohverduskohtadest (Törnblad 2017).
Rootsis on maopeaotstega võrud kontsentreerunud Ojamaale ja Ölandile, Taanis Ida-Zeelandile Stevnsi ümbrusesse. Veidi on neid teada ka mujalt, sh. Edela-Soomest. Kaela- ja käevõrusid on kõige rohkem Gotlandilt ja Ölandilt. Kullast kaela- ja käevõrusid on seni teada kokku 62, neist 37 Rootsist, 12 Taanist, 4 Soomest. Veidi alla kolmandiku senileitutest on matustest, ülejäänud ohvri- või relvaleiduset või pole täpselt teada (vt Fernstål 2004; Törnblad 2017). Võrusid peetakse selgelt skandinaaviapäraseks, Baltimaadest taolisi seni leitud polnud.
Ure leiukompleksile kõige sobivam vaste on Skedemosse ohverdamiskoht Ölandil. Sealt leiti 6 kullast võru, mis on sarnaselt Urele deformeeritud, nii et on raske defineerida, kas tegu on spiraalkäevõru või kaelavõruga. Samast on ka 11 propellerikujulist naastu, relvi, inimeste (48) ja loomade ohverdusi (Hagberg 1967).
Ure võru kuulub oma kaalu poolest kõige massiivsemate seda tüüpi võrude hulka Põhja-Euroopas. Seega võib oletada, et isik, kelle oma see kunagi oli, kuulus Skandinaavia eliidi tippu.
Kirjandus:
Fernstål, L. 2004. Delar av en grav och glimtar av entid. Om yngre romersk järnålder, Tuna i Badelunda i Västmanland och personen i grav X. Doctoral thesis, Stockholm University, Faculty of Humanities, Department of Archaeology and Classical Studies. Stockholm. Loe: siin.
Hagberg, U. E. 1967. The Archaeology of Skedemosse. I–II. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar. Monografien, 46: I–II. Stockholm.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rundkvist, M. 2021. Noble shape, humble metals. Bronze and silver shield-head and snake-head rings of Roman era Scandinavia. – Praehistorische Zeitschrift, vol. 96, no. 2, 2021, pp. 571-584. https://doi.org/10.1515/pz-2021-2020.
Törnblad, E. 2017. Ormhuvudringar – en analys av det sociala symbolspråket i relation till formgivning, fyndkontext och hantverk. Kandidatuppsats Arkeologi, Lund Universitet. Loe: siin.
Ure
Naast, pronks. Pikergune ristkülik, mida otstest on kinnitanud rihma või muu taolise külge kaks väikest pronksneeti.
Naast, pronks. Pikergune ristkülik, mida otstest on kinnitanud rihma või muu taolise külge kaks väikest pronksneeti.
Ure
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ülemine osa kaarest ja spiraaltelje üks haru. Umbes samasugune sõlg, nagu SM 10862: 16. Sõlel on olnud ka eelnimetatule sarnanev peanupp, see aga murdunud.
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ülemine osa kaarest ja spiraaltelje üks haru. Umbes samasugune sõlg, nagu SM 10862: 16. Sõlel on olnud ka eelnimetatule sarnanev peanupp, see aga murdunud. Arvatavalt 3. sajand (Rohtla 2005, 123 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Nuga, raud. Kumera seljaga, selg 3 mm laiune.
Ure
Ambsõlg, pronks ja raud. Spiraalteljest säilinud vaid väike jupp. Kaar lameda ristlõikega, nõelahoidja valatud.
Viimane pilt: Jaana Ratas
Ambsõlg, pronks ja raud. Spiraalteljest säilinud vaid väike jupp. Kaar lameda ristlõikega, nõelahoidja valatud. Kuigi valatud jalaga sõled tulid Eestis ilmselt kasutusele juba 3. sajandil, võib antud sõlg pärineda ka perioodist alates 4. sajandi lõpp kuni 6. sajand (Rohtla 2005, 127 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ümber raudpulga keeratud pronkstraadist spiraaltelg ja kaare poolmik. Kaar on ovaalse ristlõikega ning sellele on säilinud jälgi rõngaskaunistusest. Koht, kus kaare külge kinnitub spiraaltelg, on lameda ristlõikega ning lõpeb ca 1 cm pikkuse peanupuga, mille ristlõige ümmargune.
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ümber raudpulga keeratud pronkstraadist spiraaltelg ja kaare poolmik. Kaar on ovaalse ristlõikega ning sellele on säilinud jälgi rõngaskaunistusest. Koht, kus kaare külge kinnitub spiraaltelg, on lameda ristlõikega ning lõpeb ca 1 cm pikkuse peanupuga, mille ristlõige ümmargune. Tegemist on arvatavalt 3. sajandisse kuuluva sõletüübiga, mis oli Eestis võrdlemisi laialdaselt levinud (Rohtla 2005, 123 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Nooleots (?), raud. Halvasti säilinud.
Ure
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga).
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga). Leedu Kuramaal on sarnaseid sõlgi dateeritud juba 2.-3. sajandisse (Tautavićius 1968, 141), kuid tõenäolisemalt on tegu 4.-5. sajandisse kuuluva sõlega (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A. (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
