Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Karjasekeppnõela pea poolik (?), raud. Lame ristlõige, läbimõõt 3.2 cm. Vt. ka SM 10862: 55, 60.
Esemekatke, raud. Lame pulk, mille küljes tagasipöörduv laiemast raudlehest klamber.
Karjasekeppnõela pea poolik (?), raud. Lame ristlõige, läbimõõt 3,2 cm. Võib olla nr SM10862:56 teine pool.
Nooleots (?), raud. Rootsu ots lamenev, kuid kael ruudukujulise ristlõikega (ruudu külg 6-7 mm), ots tundub olevat teravnev.
Pronksriba, rulli keeratud. Otsad veidi vaheliti. Ühes ääres peenike joon
Putkkirves, raud. Kitsa teraga. Pikkus 11 cm, varre läbimõõt ca 2 cm. Putkkirved olid levinud pika aja vältel Soomes, Baltimaades ja Loode-Venemaal. 93 Ure omale sarnanevat putkkirvest on leitud Kohtla peitleiust, kus need dateeritakse 1.-4. sajandini.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Putkkirves, raud. Kitsa teraga. Pikkus 11 cm, varre läbimõõt ca 2 cm. Putkkirved olid levinud pika aja vältel Soomes, Baltimaades ja Loode-Venemaal. 93 Ure omale sarnanevat putkkirvest on leitud Kohtla peitleiust, kus need dateeritakse 1.-4. sajandini (Oras et al 2018; Saage, et al 2018).
Kirjandus:
Oras, E., Kriiska, A., Kimber, A., Paavel, K. & Juus, T. 2018. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site In North-East Estonia. – Estonian Journal of Archaeology 2018, 22, 1, 5–31. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.02.
Saage, R., Kiilmann, K. and Tvauri, A. 2018. Manufacture Technology of Socketed Iron Axes. – Estonian Journal of Archaeology, 2018, 22, 1, 51–65. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.04.
Käevõru, pronks, lahti venitatud. Paelakujuline, ristlõige lamekumer, ühtlase laiusega. Otstes 5-6 peenikest põikjoont. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud.
Käevõru, pronks, lahti venitatud. Paelakujuline, ristlõige lamekumer, ühtlase laiusega. Otstes 5-6 peenikest põikjoont. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud (Lang 2007, 212-213).
Kirjandus:
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Estonian Archaeology, 3. Tartu. Loe artiklit: siin.
Habemenoa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Roots lameda ristlõikega. Selliseid nuge on leitud Põhja-Eestist 3.-5. sajandi kalmetest.
Paralleel:
Urele sarnanev habemenuga on leitud Lagedi kalmest Põhja-Eestis (Lang 2007, joon. 79: 1).
Habemenoa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Roots lameda ristlõikega. Selliseid nuge on leitud Põhja-Eestist 3.-5. sajandi kalmetest (Lang 2007, 143).
Kirjandus:
Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Estonian Archaeology, 3. Tartu. Loe artiklit: siin.
Nuga, raud. Selg veidi kumer, 6 mm lai. Rootsu ristlõige lame nelinurk, rootsu tipp murdunud.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.