Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Ure
Ambsõle katke, hõbe+pronks+raud. Ülemine osa kaarest, mida on läbinud spiraaltelg; veidi on augus säilinud ka rauda. Peanupp mässitud hõbetraadiga. Kaela peal kolm hõbetraadist rõngasgarnituuri ning nende vahel üks reljeefne vöönd, mis jäljendab eelnevaid. Kaela ristlõige ruudukujuline. Tõenäoliselt kohalik toode, 3. sajandi lõpp-4. sajandi algus.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Ambsõle katke, hõbe+pronks+raud. Ülemine osa kaarest, mida on läbinud spiraaltelg; veidi on augus säilinud ka rauda. Peanupp mässitud hõbetraadiga. Kaela peal kolm hõbetraadist rõngasgarnituuri ning nende vahel üks reljeefne vöönd, mis jäljendab eelnevaid. Kaela ristlõige ruudukujuline. Tõenäoliselt kohalik toode, 3. sajandi lõpp-4. sajandi algus (Rohtla 2005, 123 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Esemekatke, pronks. Kumer, ristõige ümmargune. Rõnga tükk?
Ure
Esemekatke, pronks. Ristlõige ümmargune. Nõelavars?
Ure
Ambsõle katke, hõbe ja pronks. Sõle kaare ülemine osa. Kaela peal on olnud hõbedast rõngaskaunistus. Ilmselt on olnud kaks hõbedast rõngasgarnituuri, mille vahel on kolmekordne pronks(?)garnituur, eelmisest madalam. Kaela murdunud ristlõige ruudukujuline, peaosa lame.
Ambsõle katke, hõbe ja pronks. Sõle kaare ülemine osa. Kaela peal on olnud hõbedast rõngaskaunistus. Ilmselt on olnud kaks hõbedast rõngasgarnituuri, mille vahel on kolmekordne pronks(?)garnituur, eelmisest madalam. Kaela murdunud ristlõige ruudukujuline, peaosa lame. Võib kuuluda 3. sajandisse, kuid tõenäolisemalt 4.-5. sajandisse (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ülemine osa kaarest ja spiraaltelje üks haru. Umbes samasugune sõlg, nagu SM 10862: 16. Sõlel on olnud ka eelnimetatule sarnanev peanupp, see aga murdunud.
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ülemine osa kaarest ja spiraaltelje üks haru. Umbes samasugune sõlg, nagu SM 10862: 16. Sõlel on olnud ka eelnimetatule sarnanev peanupp, see aga murdunud. Arvatavalt 3. sajand (Rohtla 2005, 123 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Noa katke, raud, selja laius 3 mm. Rootsu tipp.
Ure
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ümber raudpulga keeratud pronkstraadist spiraaltelg ja kaare poolmik. Kaar on ovaalse ristlõikega ning sellele on säilinud jälgi rõngaskaunistusest. Koht, kus kaare külge kinnitub spiraaltelg, on lameda ristlõikega ning lõpeb ca 1 cm pikkuse peanupuga, mille ristlõige ümmargune.
Ambsõle katke, pronks ja raud. Ümber raudpulga keeratud pronkstraadist spiraaltelg ja kaare poolmik. Kaar on ovaalse ristlõikega ning sellele on säilinud jälgi rõngaskaunistusest. Koht, kus kaare külge kinnitub spiraaltelg, on lameda ristlõikega ning lõpeb ca 1 cm pikkuse peanupuga, mille ristlõige ümmargune. Tegemist on arvatavalt 3. sajandisse kuuluva sõletüübiga, mis oli Eestis võrdlemisi laialdaselt levinud (Rohtla 2005, 123 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Esemekatke, pronks. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud kõrgem aas mingi nt puust või nahast eseme peal. Lähtudes analoogidest (vt leid nr 10862:1) võib olla kas vöönaast või mõõgatupe peal olnud naast, kust mõõgavöö läbi käib.
‘ 
Paralleelid:
Sarnased naastud Nydami ohvitserivöödel (Jørgensen & Petersen 2003, 267, figs. 8, 9, fragments; photo National Museum/ John Lee).
Esemekatke, pronks. Mõõgavöö või -tupe peal olnud rihmaaas. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud mingi puust või nahast eseme peal. Võimalik, et pärit samast vööst või ühest vöödest, kust ka Ure propellerikujulised naastud (Jørgensen & Petersen 2003, 267).
Kirjandus:
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Ure
Ambsõle katke, hõbe. Ümber raudvarda keeratud spiraaltelg koos pinge katkega. Hõbedast pinge ristlõige muidu ümar, aga katke lõpus muutub lamedaks – on ilmselt olnud kinnitatud kaare külge. Võib kuuluda rooma rauaaega.
