Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ketas, raud.
Mullutu
Kannus, raud. Teraviku ristlõige ruudukujuline, ots neljatahuliselt tervnev. Birkas selliseid pole, aga selliseid pole ka nt liivlaste matustes.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Kannus, raud. Teraviku ristlõige ruudukujuline, ots neljatahuliselt tervnev. Birkas selliseid pole, aga selliseid pole ka nt liivlaste matustes.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4). Tartu University Press, Tartu, 186.
Mullutu
Voolmed ehk liimeister (puidutööriist), raud. Samasugused voolmed on leitud Kirimäe leiust (ca 6. sajand), Neid võib dateerida pikka perioodi, nii keskmisesse kui ka nooremasse rauaaega.
Voolmed ehk liimeister (puidutööriist), raud. Samasugused voolmed on leitud Kirimäe leiust (ca 6. sajand; Tvauri 2014, 114, joon. 83). Neid võib dateerida pikka perioodi, nii keskmisesse kui ka nooremasse rauaaega.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4). Tartu University Press, Tartu, 127, fig. 83.
Mullutu
Kuljus, tahuline, ristikujulise avaga, pronks.
Foto: Jaana Ratas.
Kuljus, tahuline, ristikujulise avaga, pronks.
Mullutu
Ojamaa-balti tüüpi pannal, hõbe või tina.
Foto: Jaana Ratas.
Ojamaa-balti tüüpi pannal, hõbe või tina.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 97. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), pronks. Taolisi kujukesi on peetud kaaluvihtideks, eriti kuna neid on sageli leitud koos (teiste) kaaluvihtidega.
Fotod: Jaana Ratas.
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), pronks. Taolisi kujukesi on peetud kaaluvihtideks, eriti kuna neid on sageli leitud koos (teiste) kaaluvihtidega. Viimati tuli taoline välja Klooga peitleiust. (vt ülevaade Kiudsoo & Russow 2011, fig. 7).
Kirjandus:
Kiudsoo, M. & Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2010, 225-232, fig. 7.
Mullutu
Ümmargune ripats, pronks + kuld. Esiküljel Broa stiilis ornament, kullatud. Kaks vastastikku vaatavat lingu. Tagaküljel kolm väikest ümmargust lohku.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Ümmargune ripats, pronks + kuld. Esiküljel Broa stiilis ornament, kullatud. Kaks vastastikku vaatavat lingu. Tagaküljel kolm väikest ümmargust lohku.
Mullutu
Mõõgatupe otsik, pronks. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Foto: Jaana Ratas.
Mõõgatupe otsik, pronks. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Kirjandus:
Kazakevićius, V. 1998. Iś velyvojo geleźies amźiaus baltu ginklu istorijos (kalaviju makśtu galu apkalai). – Lietuvos Archeoligija, 15. Vilnius, 287–327, fig 30-31.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas Nacionālā vēstures muzeja raksti Nr. 27. Rīga, 168.
Mullutu
Ripats, pronks. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Ripats, pronks. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Kirjandus:
Griciuvienė, E. (prepared by). 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Vēstures muzejs, Vilnius – Riga, 114.
