Saaremaa lõunarannik on hästi liigendatud, kuid laugjas, mistõttu esiajaloolisteks sadamateks sobivaid kohti polegi seal nii palju, kui esmapilgul võiks oodata. Üheks kohaks, kus sügavama veega lahesopp ulatus põllumaadele üsna lähedale, on Asva ümbruskond. 6.-9. sajandini paiknes kunagise pronksiaegse kindlustatud asula kohal Asvas ka linnus, tõenäoliselt just seoses sadamakohaga.
6.-10. sajandi sadamat Asva lähikonnas pole seni avastatud, kuid on teada ja arheoloogiliselt kaevatud peamiselt 11. sajandisse-12. sajandi algusesse kuuluvat sadamakohta Viltinas, varasemast linnusest 1,2 km kaugusel. Sadamakohast vaid 50 m kaugusel on suur Viltina kivikalme, ümbruskonnas on aga teada mitmeid teisigi, väiksemaid kalmeid, kõik need seni teada olevalt peamiselt 11.-12. sajandist. Läheduses on registreeritud ka kohanimi Linnamäe põld ning rahvas mäletab, et kalme läheduses olevat kunagi olnudki „päris linn“.
Viltina sadamakoht registreeriti 1999. aastal ning seda kaevati aastatel 2004-2006 (Marika Mägi). Koha üldpindala oli umbes 0,4 ha. Eri kohtadesse tehti kuus arheoloogilist kaevandit kogupindalaga 330 m2. Kõige suurem kaevand hõlmas ala lääneosa, kust tulid välja rohkete tihedalt asetsenud kergete hoonete jäänused ning tuleasemed. Ala oli ümbritsenud mingi tara, mille aluseks olnud kiviaed ilmus nähtavale mitmes kaevandis. Vähemalt kolmes kohas oli kallas inimeste poolt järsemaks kaevatud. Ühte sellist kohta kaevati ning leiti kahe üksteisest 4,2 m kaugusel paikneva paadisilla jäänused – kiviridu ja postikohti.
Paadisildade läheduses olev plats oli kividest puhastatud, väheste leidudega ning kõvaks trambitud – tõenäoliselt kunagine kogunemiskoht. Põhja poolt piirnes ala kivikalmetega, millest saadi nii tavapäraseid põletusmatuseid kui ka 11. sajandi kenotaafe – nii relvade kui ka naiseehete kogumid. Üksikuid matuseid leidus ka sadamaala sees, sealhulgas üks Saaremaale ebatavaline põletusmatus urnis.
Viltina sadamakoha leiumaterjal, kui matusekohad välja arvata, koosnes peamiselt rõivastuse juurde kuulunud väikestest metallesemetest, savinõukildudest ja loomaluudest. Paadineete või nende osi tuli välja üle saja, samuti olid esindatud kaaluvihid ja dirhemid. Ühelt ca 6 m läbimõõduga alalt leiti koos hulk paadineete, naelu ja mõned tööriistad, lisaks loomaluid. Arvatavalt oli tegu puidutöökoja jäätmehunnikuga. Kultuurkiht oli üldiselt väga õhuke ja puudus kohati üldse. See ning väikesed ahjudeta hooned viitavad koha hooajalisele kasutamisele.
Viltina sadamakohta võib tõlgendada kui osalt rituaalse, osalt praktilise iseloomuga kogunemiskohta, kärajakohta, kuhu koguneti peamiselt merd mööda.
