Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Korrapäratud lehterjad kantotsad, soonitud kaar, laiakannaline nõel. Nõela kand ornamenditud kolmes rühmas joontega, nuppude otsad ristidega. Sarnaseid sõlgi on leitud näiteks Pöide ja Valjala maalinnadelt, Karja ja Valjala matustest, Tallinna varasematest kihtidest ja paljudest muudest kohtadest.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93−118. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Suure lameda ambsõle katked, pr. Olnud ilmselt lamedate mooninuppotstega. Kaare kõrval ilustatud kummalgi pool kahe reljeefse silmakesega. Triibutatud ornament. Eesti, Soome ja Läti rannikualadel laialt levinud tüüp.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2020). Before the hill fort of Valjala was built. Landing places and graves along the Lõve River in Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2019, 69−78. Loe artiklit: siin.
Mägi, M. 2018. In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. (The Northern World, Volume: 84). Brill; Leiden, 132-135.
Mullutu
Mõõgatupe otsik, pr. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Kazakevićius, V. 1998. Iś velyvojo geleźies amźiaus baltu ginklu istorijos (kalaviju makśtu galu apkalai). – Lietuvos Archeoligija, 15. Vilnius, 287–327, fig 30-31.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas Nacionālā vēstures muzeja raksti Nr. 27. Rīga, 168.
Mullutu
Ümmargune ripats, pr+kuld. Esiküljel Broa stiilis ornament, kullatud. Kaks vastastikku vaatavat lingu. Tagaküljel kolm väikest ümmargust lohku.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Leiuaeg: 8. sajandi teine pool või 9. sajand.
Mullutu
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), pr. Taolisi kujukesi on peetud kaaluvihtideks, eriti kuna neid on sageli leitud koos (teiste) kaaluvihtidega. Viimati tuli taoline välja Klooga peitleiust. (vt ülevaade Kiudsoo & Russow 2011, fig. 7).
Fotod: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Kiudsoo, M. & Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2010, 225-232, fig. 7.
Mullutu
Ripats, pr. Altpoolt järsult laienev, peaaegu ristkülikukujuline, Lame, ornamentimata. Taolisi ripatseid leidub rohkesti nii Kuramaal kui ka Semigallias.
Foto: Jaana Ratas.
Mullutu
Voolmed ehk liimeister (puidutööriist), rd. Samasugused voolmed on leitud Kirimäe leiust (ca 6. sajand; Tvauri 2014, 114, joon. 83). Neid võib dateerida pikka perioodi, nii keskmisesse kui ka nooremasse rauaaega.
Loe rohkem:
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4). Tartu University Press, Tartu, 127, fig. 83.
Mullutu
Jalus, rd+hb. Sarnaseid on leitud nt Birkast (Arbman 1940, eriti Taf. 35: 1-2) ja Hedebyst (Schiezel 2014, 582). Üks on varem teada ka Saaremaalt (Tvauri 2014, 185).
Esimesed kaks fotot: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, esp. Taf. 35: 1-2.
Schiezel, K. 2014. Spurensuche Haithabu. Dokumentation und Chronik 1963-2013. Schleswig, Wachholtz, 582.
Mullutu
Sirp, rd. Kaarsirbid hakkasid Eesti aladel levima ilmselt alates viikingiajast, kuid see vorm püsis kuni 19. sajandini.
Loe rohkem:
Laul, S. & Tõnisson, E. 1991. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. – Lang, V. (toim.) Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik.
