Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Nuga.
Valjala maalinn
Ornamenditud pronksriba aukudega.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, Heidi. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Haak, A.; Russow, E.; Tvauri, A. (Koost. ja toim.). 2004. Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town : studies in honour of Vilma Trummal. Tallinn, Tartu: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 157-188.
Valjala maalinn
Spiraal, pronks.
Valjala maalinn
Luisk.
Valjala maalinn
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, siinne variant peamiselt Saaremaale.
Õlatükk, käsitsikeraamika. Samasuguse võremustriga nõusid on leitud nt Rahu kalmest ja Soontagana linnuselt. Võremuster oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale, siinne variant peamiselt Saaremaale.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn, 92-101. Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, hõbe.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, hõbe. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Kirjandus:
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Thunmark-Nylen, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands. II. Typentafeln. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Valjala maalinn
Liimeister või nahaparkimise tööriist, Dateeritud leiukonteksti järgi.
Liimeister või nahaparkimise tööriist (Vasks 2010). Dateeritud leiukonteksti järgi.
Kirjandus:
Vasks, A. 2010. Slīmests vai ādu apstrādes rīks. – Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls, 2, 5–13.
Valjala maalinn
Spiraal.
