Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Upa
Rõngassõlg, pronks. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse.
Rõngassõlg, pronks. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse (Reidla 2012, 96). Selliseid sõlgi leitakse Eestis varakristlikest laibamatustega kalmistutest, kuid mitte kivikalmetest (Laul, Valk 2014, 104). Need on levinud ka 13.-14. sajandi kristlikes kalmistutes Lätis, näiteks Kuramaal, kus need dateeritakse 13. sajandi teisest poolest 15. sajandi alguseni (Vaska 2017, 57).
Kirjandus:
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Reidla, J. 2012. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Schenkenberg, Tallinn.
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Upa
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud.
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid on nii põletus- kui ka laibamatustes, sageli koos saaremaa-tüüpi ehtenõeltega. Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105; Spirĝis 2008, 144-145).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. . Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Ure
Ambsõlg, pronks + hõbe + raud ja põlenud luukatke. Ambsõle ehisplaat oli lahti. Osa väikeseid õhukesi pronksplaadi tükikesi pudenes ära ülesvõtmisel. Leiu ümber oli ca 10 cm läbimõõduga korrapäratu tumedam laik, milles leidus tillukesi söetükikesi ning mis eristus pinnases selgelt tumedama värviga (vt. foto). Samas laigus oli seni ainus põlenud luu, väikese toruluu katke.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Ambsõlg, pronks + hõbe + raud, koos põlenud toruluuluu katkega. Kolmnurkse jalaga. Väikese pingega, millest mõlemale poole ulatuvad võrdlemisi pikad rõngaskaunistusega nupud. Lameda kaarega. Jalg lame, trapetsikujuline. Jala peal hõbeplateering, mis oli olnud kinnitatud kahe neediga. Jalaosa tagaküljel jäänus pronksnaastust, selle küljes väike pronksneet – ilmselt on olnud nõelakoda kinnitatud pronksneetidega jala külge. Nõel puudu. Tegemist on kohaliku sõlega, mis oli levinud Ranniku-Eestis 4.-5. sajandil (Rohtla 2005, 130-131).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Ure
Tuluskivi, teravovaalne. Valkjaspunakast kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Tuluskivi, teravovaalne. Valkjaspunakast kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena. Eesti ja Soome arheoloogias käsitletakse neid tavaliselt rituaalsete esemetena, Skandinaavias ka staatuse sümbolitena (Oras et al 2018; Monikander 2015).
Kirjandus:
Monikander, A. 2015. Negotiating Fire and Water: Strike-a-lights from the Early Iron Age in Scandinavian Wetlands. – Journal of Wetland Archaeology, 15:1, 57-71. Loe artiklit: siin.
Oras, E., Kriiska, A., Kimber, A., Paavel, K. & Juus, T. 2018. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site In North-East Estonia. – Estonian Journal of Archaeology 2018, 22, 1, 5–31. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.02.
Savinõukild.
Ure
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga).
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga). Leedu Kuramaal on sarnaseid sõlgi dateeritud juba 2.-3. sajandisse (Tautavićius 1968, 141), kuid tõenäolisemalt on tegu 4.-5. sajandisse kuuluva sõlega (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A. (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
Ure
Esemekatke, raud.
Ure
Esemekatke, pronks. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud kõrgem aas mingi nt puust või nahast eseme peal. Lähtudes analoogidest (vt leid nr 10862:1) võib olla kas vöönaast või mõõgatupe peal olnud naast, kust mõõgavöö läbi käib.
‘ 
Paralleelid:
Sarnased naastud Nydami ohvitserivöödel (Jørgensen & Petersen 2003, 267, figs. 8, 9, fragments; photo National Museum/ John Lee).
Esemekatke, pronks. Mõõgavöö või -tupe peal olnud rihmaaas. Pikem osa on üleni kaunistatud pikijoontega. Ots pöördub täisnurga all allapoole ning lõpeb ülejäänud osa suhtes ristipidi paikneva ovaalse plaadikesega, mille kummaski osas on olnud väike pronksneet, neist üks murdunud. Olnud mingi puust või nahast eseme peal. Võimalik, et pärit samast vööst või ühest vöödest, kust ka Ure propellerikujulised naastud (Jørgensen & Petersen 2003, 267).
Kirjandus:
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Propellerikujuline naast, pronks.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 4, 33, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
