Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Trapetsikujuline kamm. Selliseid on Eestis leitud Tartust ja Otepäält, Lätis Riiast (Luik 1998, 49-55; Tilko 2000). Peamiselt näivad kuuluvat 13. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandisse.
Kirjandus:
Luik, H. 1998. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. Muinasaja teadus, 6. Tallinn.
Tilko, S. 2000. Rīgas 12.- 14. gadsimta viengabala kaula ķemmes. – Senā Rīga 2, 101-112.
Kett koos S-kujulise konksuga, pronks.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Pronksrõngas.
Hõbehelmes, rõngaskaunistusega. Samasugused on teada Lõhavere linnamäelt ja ühest Tartu aardest. Dateeritud arvatavasti 13. sajandisse.
Hõbehelmes, rõngaskaunistusega. Samasugused on teada Lõhavere linnamäelt ja ühest Tartu aardest. Dateeritud arvatavasti 13. sajandisse.
Noakujulise tera ja todeeritud kaelaga viskeodaots. Saaremaal ja Ranniku-Eestis laialt levinud relvatüüp, mida on leitud Valjala, Pöide ja Muhu maalinnadelt ning kivikalmetest, aga ka Pada 13. sajandi laibamatustest Põhja-Eestis.
Noakujulise tera ja todeeritud kaelaga viskeodaots. Saaremaal ja Ranniku-Eestis laialt levinud relvatüüp, mida on leitud Valjala, Pöide ja Muhu maalinnadelt ning kivikalmetest, aga ka Pada 13. sajandi laibamatustest Põhja-Eestis. Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Kirjandus:
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saaremaal, Mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Ese, võib-olla sõlg, kirvekujulise laiendiga, pronks. Dateeritud leiukonteksti järgi.
Ese, võib-olla sõlg, kirvekujulise laiendiga, pronks. Dateeritud leiukonteksti järgi.
Nuga.
Kirjandus:
Peets, J. 2003. The power of iron. – Muinasaja teadus, 12. Tallinn, 245.
Nuga.
Kirjandus:
Peets, J. 2003. The power of iron. – Muinasaja teadus, 12. Tallinn, 245.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.