Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Kaks rinnanõela koos keekandjate ja ketiga, kett keeratud ümber varte, pronks ja hõbe. Nupud kübarakujulised, mõikaga, kolmnurga keskel ümmargune nupp, esiosa kaunistatud loomornamendiga. Nõelte pead on valmistatud hõbedast ja lõpevad silinderja otsaga. Varred on pronksist ja on kinnitatavad peaosa sisse. Üks vartest on puudu, kuid osad keti lülid ulatuvad selle peale.
Fotod: Jaana Ratas.
Kaks rinnanõela koos keekandjate ja ketiga, kett keeratud ümber varte, pronks ja hõbe. Nupud kübarakujulised, mõikaga, kolmnurga keskel ümmargune nupp, esiosa kaunistatud loomornamendiga. Nõelte pead on valmistatud hõbedast ja lõpevad silinderja otsaga. Varred on pronksist ja on kinnitatavad peaosa sisse. Üks vartest on puudu, kuid osad keti lülid ulatuvad selle peale.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Jets, I., Mägi, M. 2015. Local shape, foreign decoration. Shared cultural values in dress pins from the Viidumäe sacrificial site on Saaremaa. – Fornvännen. Journal of Swedish antiquarian research, 110 (4), 257−266. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Korrapäratud lehterjad kantotsad, soonitud kaar, laiakannaline nõel. Nõela kand ornamenditud kolmes rühmas joontega, nuppude otsad ristidega. Sarnaseid sõlgi on leitud näiteks Pöide ja Valjala maalinnadelt, Karja ja Valjala matustest, Tallinna varasematest kihtidest ja paljudest muudest kohtadest.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, pronks. Korrapäratud lehterjad kantotsad, soonitud kaar, laiakannaline nõel. Nõela kand ornamenditud kolmes rühmas joontega, nuppude otsad ristidega. Sarnaseid sõlgi on leitud näiteks Pöide ja Valjala maalinnadelt, Karja ja Valjala matustest, Tallinna varasematest kihtidest ja paljudest muudest kohtadest.
Kirjandus:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Nooleots, rootsu ja kaelaga, raud. Leheosa alumine, laiem osa neljatipulise tähe kujulise ristlõikega. Tipp ruudukujulise ristlõikega, kael samuti ruudukujulise ristlõikega. Sarnaseid on leitud näiteks Hedebyst Schleswigi lähedalt praeguselt Loode-Saksamaalt.
Foto: Jaana Ratas.
Nooleots, rootsu ja kaelaga, raud. Leheosa alumine, laiem osa neljatipulise tähe kujulise ristlõikega. Tipp ruudukujulise ristlõikega, kael samuti ruudukujulise ristlõikega. Sarnaseid on leitud näiteks Hedebyst Schleswigi lähedalt praeguselt Loode-Saksamaalt.
Kirjandus:
Schiezel, K. 2014. Spurensuche Haithabu. Dokumentation und Chronik 1963-2013. Schleswig, Wachholtz, 569.
Mullutu
Rõngaspeaga ja ristikujulise laiendiga nõela katke, pronks.
Foto: Jaana Ratas.
Rõngaspeaga ja ristikujulise laiendiga nõela katke, pronks.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Rõngaspeaga ehtenõel, pronks. Pea ristlõige lame teravovaal. Kael ja aas kolmnurkse ristlõikega (lame külg ees), ääristatud pahkadega, kaunistatud siksakjoontega. Läbi aasa pronksrõngas. Samasugune rõngaspeaga nõel oli näiteks Keila peitleius. Tegemist on Ranniku-Eestile, Soome ja Läti rannikualadele iseloomuliku ehtetüübiga.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Rõngaspeaga ehtenõel, pronks. Pea ristlõige lame teravovaal. Kael ja aas kolmnurkse ristlõikega (lame külg ees), ääristatud pahkadega, kaunistatud siksakjoontega. Läbi aasa pronksrõngas. Samasugune rõngaspeaga nõel oli näiteks Keila peitleius. Tegemist on Ranniku-Eestile, Soome ja Läti rannikualadele iseloomuliku ehtetüübiga.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Sakla
Skandinaaviapärane võrdhaarse sõle detail (loomakujuke). Selliseid sõlgi on leitud nt Birka naisematustes ja Adelsölt.
Viimane pilt: sarnane võrdhaarne sõlg Adelsölt, Birka lähedalt Rootsist.
Skandinaaviapärane võrdhaarse sõle detail (loomakujuke). Selliseid sõlgi on leitud nt Birka naisematustes ja Adelsölt.
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, Taf. 82: 7-9.
Odaots, raud. Putkega, rombja lehega. Sellised odaotsad dateeritakse Lätis 13.-14. sajandisse, eriti perioodi peale 13. sajandi keskpaika, kuigi Euroopas levisid sarnased odaotsad juba 12. sajandi lõpus (Brūzis 2012, 74-75). Sarnaseid on Saaremaalt saadud näiteks Rahu kalmest, kus need on varem dateeritud 11. sajandisse (Mägi 2002, Pl. XII, XV), aga on tõenäoliselt hilisemad. 12. sajandi lõpp – ca 1300.
Kirjandus:
Brūzis, R. 2012.14.-16. gadsimta tuvcīņas ieroči Rīgā. – Sēna Rīga, 7. Pētījumi pilsētas arheoloģijā un vēsturē. Latvijas vēstures institūta apgāds: Rīga, 64-94.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Peitli või meisli katke.
Meisel.
