Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Raudpulk
Kaelavõru katke, pronks. Lame aasots, mille üks külg kaunistatud sõõridega. Aasa juures kaar tordeeritud ca 9 cm ulatuses, seejärel kaar ümmarguse ristlõikega.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Kaelavõru katke, pronks. Lame aasots, mille üks külg kaunistatud sõõridega. Aasa juures kaar tordeeritud ca 9 cm ulatuses, seejärel kaar ümmarguse ristlõikega.
Tuluskivi, teravovaalne. Helebeeźist kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Tuluskivi, teravovaalne. Helebeeźist kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena. Eesti ja Soome arheoloogias käsitletakse neid tavaliselt rituaalsete esemetena, Skandinaavias ka staatuse sümbolitena (Oras et al 2018; Monikander 2015).
Kirjandus:
Monikander, A. 2015. Negotiating Fire and Water: Strike-a-lights from the Early Iron Age in Scandinavian Wetlands. – Journal of Wetland Archaeology, 15:1, 57-71. Loe artiklit: siin.
Oras, E., Kriiska, A., Kimber, A., Paavel, K. & Juus, T. 2018. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site In North-East Estonia. – Estonian Journal of Archaeology 2018, 22, 1, 5–31. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.02.
Spiraal, pronks, lahti tõmmatud.
Sulanud hõbedatükk.
Sulanud hõbedatükk.
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud.
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid on nii põletus- kui ka laibamatustes, sageli koos saaremaa-tüüpi ehtenõeltega. Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105; Spirĝis 2008, 144-145).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. . Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Rõngassõlg, vasesulam. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse.
Rõngassõlg, vasesulam. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse (Reidla 2012, 96). Selliseid sõlgi leitakse Eestis varakristlikest laibamatustega kalmistutest, kuid mitte kivikalmetest (Laul, Valk 2014, 104). Need on levinud ka 13.-14. sajandi kristlikes kalmistutes Lätis, näiteks Kuramaal, kus need dateeritakse 13. sajandi teisest poolest 15. sajandi alguseni (Vaska 2017, 57).
Kirjandus:
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Reidla, J. 2012. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Schenkenberg, Tallinn.
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Pintsetid, pronks. Kaunistatud põikjoonega. Sarnaseid pintsette on saadud näiteks 5.-6. sajandi matustest Lepnas (Mägi 2004).
Kirjandus:
Mägi, M. 2004. The mortuary house at Lepna on Southern Saaremaa. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2003. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 45-60.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
