Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Viskeodaots lühikese rombja lehe ja allosas pakseneva pika kaelaga, raud.
Viskeodaots lühikese rombja lehe ja allosas pakseneva pika kaelaga, raud. Konteksti järgi võib daterida peamiselt 12.-13. sajandisse, kuid Brūzise avates olid sellised rombilised lehed iseloomulikud 14. sajandi viskeodaotstele (Brūzis 2016, 120-121, tahv. I XIV).
Kirjandus:
Brūzis R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Needi seibide toorik, raud. Sigtunas on taolisi leide seostatud laevaehitusega (Edberg 2013).
Kirjandus:
Edberg, R. 2013. Subterranean Maritime Archaeology in Sigtuna, Sweden: Excavated evidence of Viking Age boat building and repair. – International Journal of Nautical Archaeology 42(1), 196-204.
Ristikujuline ripats. Tuuli Kurisoo tüpologiseeringu järgi alatüüp B1.5.1, milliseid on muuhulgas leitud peamiselt 13. sajandisse kuuluvalt Pada laibamatustega kalmistult (nt. matus XXV). Haruldane alatüüp, mida seni on leitud vaid Eestist (Kurisoo 2021, 62-63).
Kirjandus:
Kurisoo, T. 2021. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. Studien zur Siedlungsgeschichte und Archäologie der Ostseegebiete, Band 19. Hamburg: Wachholz.
Valjala maalinn
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Ornamenditud. Tüüpiline Eesti ehe peamiselt 12. sajandil.
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Ornamenditud. Tüüpiline Eesti ehe peamiselt 12. sajandil.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Ammunooleots, raud. Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, suurima laiusega lehe allosas putkele üleminekul. – Mäesalu tüüp AI. Ammud tulid Baltikumis kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus, kuid käesolevasse tüüpi kuuluvad otsikud dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Mäesalu 1991). Lätis dateeritakse sellised ammunooleotsad 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni (Mugurēvičs 2008, 202).
Kirjandus:
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. Eds. L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1). Agu, Tallinn.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Valjala maalinn
Hoburaudsõlg, hõbedasulam. Kantotstega. Sõle kaar on põiki soonitud. Selliseid sõlgi leitakse peamiselt 13.-14. sajandisse kuuluvatest laibamatustega kalmistutest ja vaid harva põletusmatustega kivikalmetest.
Hoburaudsõlg, hõbedasulam. Kantotstega. Sõle kaar on põiki soonitud. Selliseid sõlgi leitakse peamiselt 13.-14. sajandisse kuuluvatest laibamatustega kalmistutest ja vaid harva põletusmatustega kivikalmetest. Karja kalmistul on selline sõlg 13. sajandi teise poolde kuuluvas matuses (Mägi 2002, Pl. 125: 1–2), kuid Siksäläs on ka 14. sajandi matuseid (Valk et al 2014) leitud selliste sõlgedega.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu ülikool: Tartu.
Ristripats. Tuuli Kurisoo tüpoloogia kohaselt alatüüp B1.6.2, mis oli levinud peamiselt Lääne-Eestis ja Saaremaal. Neid on leitud põletusmatustega kivikalmetest (Kurisoo 2021, 63-64). Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Kirjandus:
Kurisoo, T. 2021. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. Kiel/Hamburg: Wachholtz Verlag.
