Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Ure
Nael, raud.
Ure
Naast, pronks. Rombikujuline, ornamenditud servas kitsa joonega.
Naast, pronks. Rombikujuline, ornamenditud servas kitsa joonega.
Savinõukild.
Noa tera, raud, kolmnurkse ristlõikega.
Ure
Tuluskivi, teravovaalne. Valkjaspunakast kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Tuluskivi, teravovaalne. Valkjaspunakast kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena. Eesti ja Soome arheoloogias käsitletakse neid tavaliselt rituaalsete esemetena, Skandinaavias ka staatuse sümbolitena (Oras et al 2018; Monikander 2015).
Kirjandus:
Monikander, A. 2015. Negotiating Fire and Water: Strike-a-lights from the Early Iron Age in Scandinavian Wetlands. – Journal of Wetland Archaeology, 15:1, 57-71. Loe artiklit: siin.
Oras, E., Kriiska, A., Kimber, A., Paavel, K. & Juus, T. 2018. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site In North-East Estonia. – Estonian Journal of Archaeology 2018, 22, 1, 5–31. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.02.
Ure
Tuluskivi, teravovaalne. Helebeeźist kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Tuluskivi, teravovaalne. Helebeeźist kivimist. Ovaalseid tuluskive on leitud Eestist ja naabermaadest mitmetest peamiselt rooma rauaaegsetest peitleidudest ja kalmetest, samuti juhuleidudena. Eesti ja Soome arheoloogias käsitletakse neid tavaliselt rituaalsete esemetena, Skandinaavias ka staatuse sümbolitena (Oras et al 2018; Monikander 2015).
Kirjandus:
Monikander, A. 2015. Negotiating Fire and Water: Strike-a-lights from the Early Iron Age in Scandinavian Wetlands. – Journal of Wetland Archaeology, 15:1, 57-71. Loe artiklit: siin.
Oras, E., Kriiska, A., Kimber, A., Paavel, K. & Juus, T. 2018. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site In North-East Estonia. – Estonian Journal of Archaeology 2018, 22, 1, 5–31. https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.02.
Ure
Sulanud hõbedatükk.
Ure
Nooleots (?), raud. Halvasti säilinud.
Ure
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga).
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga). Leedu Kuramaal on sarnaseid sõlgi dateeritud juba 2.-3. sajandisse (Tautavićius 1968, 141), kuid tõenäolisemalt on tegu 4.-5. sajandisse kuuluva sõlega (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A. (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
