Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Upa
Odaots, raud. Rootsuga, ümmarguse ristlõikega kaelaga, ümarate lehenurkadega. Damaskitud,
Odaots, raud. Rootsuga, ümmarguse ristlõikega kaelaga, ümarate lehenurkadega. Damaskitud. Venemaa analoogide põhjal võib dateerida 9. sajandist kuni 11. sajandi alguseni (Kirpitchnikov 1966b, joon 1).
Kirjandus:
Kirpichnikov 1966b = Кирпичников, А. H. 1966. Древнерусское оружие IX – XIII вв. Выпуск 2. Копья, сулицы, боевые топоры, булавы, кистени. Наука: Москва.
Upa
Odaots, raud. Kitsa, peaaegu ovaalse lehe, pika kaela ja putkega.
Odaots, raud. Kitsa, peaaegu ovaalse lehe, pika kaela ja putkega. Sellised pika kaela- ja putkeosaga odaotsad dateeritakse Soomes 5.-6. sajandisse (Kivikoski 1973, 52, Taf. 36:303).
Kirjandus:
Kivikoski, E. 1973. Die Eisenzeit Finnlands. Bildwerk und Text. Neuausgabe. Helsinki.
Odaots, raud. Putkega, rombja lehega. Sellised odaotsad dateeritakse Lätis 13.-14. sajandisse, eriti perioodi peale 13. sajandi keskpaika, kuigi Euroopas levisid sarnased odaotsad juba 12. sajandi lõpus (Brūzis 2012, 74-75). Sarnaseid on Saaremaalt saadud näiteks Rahu kalmest, kus need on varem dateeritud 11. sajandisse (Mägi 2002, Pl. XII, XV), aga on tõenäoliselt hilisemad. 12. sajandi lõpp – ca 1300.
Kirjandus:
Brūzis, R. 2012.14.-16. gadsimta tuvcīņas ieroči Rīgā. – Sēna Rīga, 7. Pētījumi pilsētas arheoloģijā un vēsturē. Latvijas vēstures institūta apgāds: Rīga, 64-94.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Upa
Ristpeaga nõel, pronks. Nõel on ümmarguste otstega, ühendatud kumerate harudega. Vars murdunud. Sellised väikesed nõelad on iseloomulikud 13. sajandi laibamatustele, kivikalmetes on nad harvad.
Upa
Ristripatsiks tehtud ristpeaga nõel, pronks. Risti neli ümmargust haru on ühendatud kumerate kaartega. Selliseid ehtenõelu leidub 13. sajandi laibamatustes, kivikalmetes on nad harvad. Ripatsiks tehtud ese kuulub 13.-14. sajandisse.
Ristripatsiks tehtud ristpeaga nõel, pronks. Risti neli ümmargust haru on ühendatud kumerate kaartega. Selliseid ehtenõelu leidub 13. sajandi laibamatustes, kivikalmetes on nad harvad. Ripatsiks tehtud ese kuulub 13.-14. sajandisse.
Upa
Hoburaudsõlg, pronks. Õiekujuliste otstega, lameda rombi kujulise kaare ristlõikega, laiakannalise nõelaga. Kaarel hundihammasornament, nõela peal ringid.
Hoburaudsõlg, pronks. Õiekujuliste otstega, lameda rombi kujulise kaare ristlõikega, laiakannalise nõelaga. Kaarel hundihammasornament, nõela peal ringid. Üsna sarnased hoburaudsõled on leitud mõnedest Siksälä matustest, mis on dateeritud 14. sajandi esimesse poolde või kogu 14. sajandisse (Valk et al 2014, 151, 283) . Õienuppotsaliste sõlgedega matuseid on Siksäläs dateeritud ka perioodi 1350-1475 (Valk et al 2014, 234, 248). Upa sõlg on tõenäoliselt 14. sajandist.
Kirjandus:
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Upa
Mõõk, raud. Käepide kaunistatud hõbetaušeeringuga mustriga, mis koosneb kolmnurksetest motiividest.
Mõõk, raud. Peterseni T-tüüp, dateeritud Skandinaavias 10. sajandi teise poolde (Petersen 1919, 152, 183). Käepide kaunistatud hõbetauśeeringuga mustriga, mis koosneb kolmnurksetest motiividest. Taolised mõõgad olid levinud lisaks Eestile Läti ja Venemaa läänemeresoomlastega asustatud olnud aladel ja Soomes, kus need võib dateerida peamiselt 10., aga vahel ka 11. sajandisse (Moilanen 2015, 153-154; Tomsons 2018, 62-65).
Kirjandus:
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Upa
Odaots, raud. Hõbeplateeringuga, ornamenditud putkega.
Odaots, raud. Hõbeplateeringuga, ornamenditud putkega. Peterseni I- või K-tüüp 10. sajandist (Petersen 1919, 31-33; Pedersen 2014, 94). On Saaremaa muuseumi ekspositsioonis (2024).
Kirjandus:
Pedersen, A. 2014. Dead Warriors – a study of weapon and equestrian burials in viking-age Denmark, AD 800-1000. National Museum Studies in Archaeology. University Press of Southern Denmark: Odense.
Petersen, J. 1919. De norske vikingesverd. En typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. (Videnskapsselskapets Skrifter II. Hist. – Filos. klasse 1.) Kristiania.
Upa
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale.
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale. 11.-12. sajand (Tvauri 2005, 92-101).
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn.
