Viikingiaegseid sadamakohti on Eestis arheoloogiliselt uuritud seni peamiselt Saaremaal ning kaevatud mõnevõrra ulatuslikumalt neljas kohas – Tornimäel, Viltinas, Sutu lahe ääres Pällamõisas ja viimasena Mullutus. Need olid kõik oma funktsioonilt veidi erinevad kohad.
Tornimäe sadam paiknes kohas, kust avanes hea ülevaade nii Suurele väinale kui ka Saaremaa suure saare ja praeguse Kõrkvere poolsaare vahel tollal olnud väinale. Koht oli strateegiliselt soodne. Siit sai kontrollida neid veeteid mööda kulgevat liiklust ning see oli sobiv koht peatumiseks laevadele, mis olid teel näiteks Ojamaalt Soome lahele. Tõenäoliselt oligi Tornimäe sadam seotud Idateega, kuigi mingiks rahvusvaheliseks kaubasadamaks seda kindlasti pidada ei saa. Idateega seotusele viitab ka konkreetse sadamakoha mahajätmine 1000. aasta ümbruses, mis võib küll olla seotud ka maatõusuga. Hilisem sadamakoht on olnud viikingiaegsest mõnisada meetrit mere poole. Keskajal paiknes Tornimäe lähikonnas Ida-Saaremaa tähtsaim maksukogumiskeskus Uuemõisa.
Tornimäe sadamakohta on arheoloogiliselt kaevatud juba 1960. aastatel. Kuna nõukogude ajal olid täpsed maakaardid kättesaamatud, polnud muistist uurinud arheoloog Aita Kustinil paraku võimalik näha, et samakõrgusjoonte järgi otsustades oli tegu kasutusajal vahetult mererannal paiknenud kohaga. Seetõttu tõlgendas Kustin Tornimäge kui viikingiaegset tavaasulat.
2000. aastate algul kaevas Tornimäel, kallakust kõrgemal omaaegsel kuival maal Marika Mägi. Kuigi kaevand polnud väga suur, lõikas see ilmselt ühe omaaegse rõhtpalkidest hoone jäänuseid ning mõningaid laialiaetud tuleasemeid. Arvatavaid koldekohti oli tulnud välja juba Kustini kaevandis, kuid seni pole Tornimäel tuvastatud ühtegi ahjuga hoonet. Võimalik, et neid siin polnudki – koht oli tõenäoliselt kasutusel üksnes suvekuudel, mil ahje kütmiseks ei vajatud. Polnud meri enam laevatatav, jäi ka sadamakoht tühjaks.
Tornimäe sadamakoha kultuurkiht oli intensiivne, kuigi hilisem põllupidamine oli seda tugevasti rikkunud. Eriti ohtrasti saadi keraamikat, kuid ka mitmesuguseid metall-leide – ehteid, relvi ja tööriistu. Ei puudunud ka käsitööle, sealhulgas helmeste valmistamisele viitavad leiud ning paadineedid. Väga rohkesti leidus koduloomade ja kalade luid – ilmselt oli koht funktsioneerinud muuhulgas ka kalasadamana. Välissuhtlusele osutavad leiud, peale mõne võõrapärase potikillu ja võib-olla ka mõne ehteasja, seni puuduvad.
Tornimäe sadamakoha leiuaines omab silmatorkavalt suurt sarnasust sellest umbes 7 km eemal paikneva Pöide maalinnaga.
