1949. aastal avastati Karja karjamõisa läheduses ehitustöödel 18 luustikku, mille juures oli ka vanu esemeid. Tegemist oli muistse kalmistuga, mida 1955. aastal asus uurima arheoloog Aita Kustin. Selleks ajaks oli osa kalmistust jäänud juba hilisema ehituse alla, kuid suurem osa õnnestus siiski läbi kaevata. Kalmistu algne suurus võis olla olnud kuni 400 m2. …
Käku kiviringkalmetega kalmistu asub Käku küla ääremaadel Kaarma kihelkonnas Saaremaa keskosas, Kaarma maalinnast ja kirikust 2,5 km loode pool. Kalmistu umbkaudsed mõõdud on 180 m (S-N) x 60-100 m (S-W). Kogu see ala olnud üsna tihedalt kaetud ümmarguste, umbes 10-20 cm kõrguste ning 5-7 m läbimõõduga kivikalmetega. Suur osa kalmistust on praeguseks lõhutud või metsa kasvanud. …
Lepna Katkuauguna tuntud kohta Saaremaa lõunarannikul kaevati aastatel 2002-2003 (Marika Mägi). See paikneb Maadevahe jõe suudme lähedal kõrgemal künkal omaaegse mere kaldal, markeerides tõenäoliset kunagist sadamaks sobivat kohta. …
Keset Saaremaad Kaarma kihelkonnas asub Saaremaa kõige paremini teadaoleva viikingiaegne kalmistu ehk Piila kiviringkalme. Piilas toimusid arheoloogilised kaevamistööd kahes järgus: esimest korda 1987. aastal (Vello Lõugas) ning kaevamistega jätkati kümmekond aastat hiljem aastatel 1997-1998 (Mägi et al. 1998). Nii nagu ka mujal Saaremaal viikingi- ja hilisrauaaegsetel kalmistutel, on ka Piila kalmistul võimalik täheldada erinevaid kivikalmetüüpe. See on omane ka Saaremaa naaberaladele Lääne-Eestis, Soomes, Kesk-Rootsis ja Ojamaal. …
Pöide kirik on üks Eesti vanimaid kivikirikuid, rajatud ilmselt 1230. aastatel. Nagu võib järeldada kahest massiivsest postiaugust, mis on tulnud välja praeguse kiriku kõrvalt kaevamistööde käigus, võis kivihoonele eelneda ka puukirik. Kivikirik rajati algselt romaani stiilis ja praegusest hoopis väiksemana. Üsna varsti peale esimese kiriku valmimist asuti seda etapiviisiliselt gooti stiilis ümber ehitama. …
Pöide maalinn on olnud üks Saaremaa tugevamaist esiajaloolistest ja keskaegsetest kindlustistest. Linnuse vallide kõrgus siseküljelt on 5-6 m, välisküljelt koos algse seljakunõlvaga kuni 10-11 m. Linnuse valli on lõhkunud I maailmasõja aegsed laskepesad. Linnuse siseõu hõlmab umbes 0,43 ha, selle keskel on lohk, arvatav kaevuase. Kaevu kõrval on suurtest raudkividest kõrgendik, võimalik kunagine hoone. Kultuurkihi paksus on õue keskosas 0,2-03 m. …
2000. aastate lõpus leiti teetööde käigus Salme koolimaja lähedusest kaks laevmatust, mida kaevati 2008-2012 (Marge Konsa ja Jüri Peets). Need olid osalt kohaliku, osalt võõrapärase ilmega ning neisse maetud sõjameestest enamik pärit Läänemere läänekaldalt. Mõned maetutest võisid siiski olla ka kohalikud. Kalmeid leidub paljude Saaremaa esiajalooliste sadamakohtade läheduses ning ka mujal on nende hulgas võõrapäraseid matuseid. …
Praegused Tõnija, Põlluküla ja Rõõsa moodustavad asustuslikus mõttes ühtse kompleksi. Vanimad asustatud punktid on põllumaade järgi otsustades Rõõsa ning nn. vana Tõnija küla praegusest mõnisada meetrit lõuna pool. Tuulingumäe-Saunamäe kompleks jääb nimetatud asustusüksuste vahele, kuid mõnevõrra lähemale hilisemale Rõõsa mõisale. Koht on kunagiste põllumaade ja soo piiril, tihedalt kalmeid ja küllap ka muid kultusliku tähendusega kohti täis kõrgemas vööndis. …
Viikingiaegseid sadamakohti on Eestis arheoloogiliselt uuritud seni peamiselt Saaremaal ning kaevatud mõnevõrra ulatuslikumalt neljas kohas – Tornimäel, Viltinas, Sutu lahe ääres Pällamõisas ja viimasena Mullutus. Need olid kõik oma funktsioonilt veidi erinevad kohad. …
Mägi, M. (2001). Probable cult site beside the Tõnija tarand-grave on the Island of Saaremaa. In: Archaeological Fieldworks in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 2000 (48−55). Tallinn: Muinsuskaitseamet.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2002). Archaeological fieldwork around Tõnija and Rõõsa on Southern Saaremaa. In: Archaeological Fieldworks in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 2002 (56−64). Tallinn: Muinsuskaitseamet.
Loe artiklit: siin.
Alttoa, K. (2003). Mõningaid Valjala ja Kaarma kiriku ehitusloo probleeme. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2001–2002 (3−27). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93−118.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2024). Aruanne Valjala maalinna arheoloogilistest kaevamistest. Kaevand J. 2023. SA Osiliana/Tallinna Ülikool.
Loe aruannet: siin.
Mägi, M. (2020). Before the hill fort of Valjala was built. Landing places and graves along the Lõve River in Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2019, 69−78.
Loe artiklit: siin.
Ohverdamiskoht Viidumäel leiti ebaseaduslike detektoristide poolt, kes jõudsid selle suuremas osas paljaks rüüstata, enne kui arheoloogidel see 2014. aastal registreerida õnnestus. Mustale turule kadunud Viidumäelt leitud esemetest õnnestus siiski saada mitukümmend fotot, mis aitavad tublisti kaasa koha interpreteerimisele. Leide saadi ka arheoloogiliste uuringute käigus. …
Viltina kalmet kaevati 1940. aastal seoses plaaniga rajada Lõuna-Saaremaale Nõukogude Venemaa sõjaväebaas. Seetõttu toimusid tööd kiirkorras ja üle 3200 m2 kaevati läbi umbes kahe kuu jooksul (Artur Vassar ja Marta Schmiedehelm). Kalme koosnes suuremast kivivarekalmest ning seda ümbritsevatest väiksematest kivikuhelikkalmetest. Vimastest jäi osa ajapuudusel uurimata. …
Saaremaa lõunarannik on hästi liigendatud, kuid laugjas, mistõttu esiajaloolisteks sadamateks sobivaid kohti polegi seal nii palju, kui esmapilgul võiks oodata. Üheks kohaks, kus sügavama veega lahesopp ulatus põllumaadele üsna lähedale, on Asva ümbruskond. 6.-9. sajandini paiknes kunagise pronksiaegse kindlustatud asula kohal Asvas ka linnus, tõenäoliselt just seoses sadamakohaga. …
