Unt, Agnes; Saage, Ragnar; Oks, Kristo; Peets, Jüri (2023). Excavations at the Tuiu iron-smelting site, Saaremaa. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2022, 99−106.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2021). Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. Archaeological Fieldwork in Estonia, 73−90.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2020). Political Centres or Nodal Points in Trade Networks? Estonian Hillforts Before and After the Thirteenth-century Conquest. In: Mänd, A. & Tamm, M. (Ed.). Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region (48−69). Routledge/Taylor & Francis.
Loe peatükki: siin.
Leimus, I. (2019). Väike lisandus Kaarma Piila hõbeaarde koosseisule.
Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2017–2018 (60−67). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2018). Pre-Christian maritime societies in the Eastern Baltic. Revue d’Histoire Nordique = Nordic Historical Review, 26, 27−48.
Loe artiklit: siin.
Markus, K. (2017). From Rus’ Trade to Crusade: St Olaf’s Churches in the Eastern Baltic Sea Region. Acta Historica Tallinnensia, 23, 3−25. DOI: 10.3176/hist.2017.1.03.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M.; Allmäe, R.; Riiel, R.; Karro, K.; Limbo-Simovart, J. (2015). Archaeological excavations at Bronze Age grave and 6th – 10th century cult site at Saunamäe, Tõnija-Põlluküla, southern Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2014, 79−96.
Loe artiklit: siin.
Jets, I. (2012). Scandinavian Late Viking Age Art Styles as a Part of the Visual Display of Warriors in 11th Century Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 16 (2), 118−139. DOI: 10.3176/arch.2012.2.02.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2011). Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East. In: Imsen, S. (Ed.). Tax, tribute and tributary countries. (189−235). Trondheim: Tapir Academic Press. (Norgesveldet. Occasional Papers.).
Loe peatükki: siin.
Mägi, M. (2010). Trade, war and the diversity of rituals at late prehistoric harbour sites on Saaremaa. Archaeologia BALTICA, 14, 168−182.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2009). Saaremaa muinassadamad – Viltina. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 2007-2008, 3−35.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2007). Saaremaa muinasaeg 1500 e.Kr. – 600 p.Kr. Tarvel, E. (Toim.). Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. (37−54). Koolibri.
Loe peatükki: siin.
Johanson, K. (2006). The contribution of stray finds for studying everyday practices – the example of stone axes. Estonian Journal of Archaeology, 10 (2), 99−131.
Loe artiklit: siin.
Mägi, M. (2005). On the mutual relationship between late prehistoric Saaremaa and the Livs. In: Mäntylä, S. (Ed.). Rituals and relations. Studies on the Society and Material Culture of the Baltic Finns (187−206). Helsinki: Academia Scientiarum Fennica. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Humaniora; 336).
Loe artiklit: siin.
Rasmussen, K.; Aaby, B.; Gwozdz, R. (2000). The age of the Kaalijärv meteorite craters. Meteoritics. 35. 1067-1071.
Loe artiklit: siin.
Pao, B. (1997). Maasilinna sadama piirjooni. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1995–1996 (27−36). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.
Loe artiklit: siin.
Helk, V. (1995). Saaremaa arhiivimaterjalidest Taani Riigiarhiivis ja nende kasutamisest. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1993–1994 (5−23). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.
Loe artiklit: siin.
Henriku Liivimaa kroonika: Heinrici chronicon Livoniae. (1982). Tarvel, Enn (toim); Kleis, R. (tlk). Kirjastus: Tallinn, Eesti Raamat.
Loe kroonikat: siin.
Saarlastest on juttu peatükkides:
VII (1,2);
VIII (3);
X (13);
XIV (12);
XV (3);
XVIII (8);
XIX (1-3);
XIX (5-6);
XIX (9,11);
XX (7-8);
XXI (5,7);
XXII (1,8,9);
XXIII (9,10);
XXIV (3);
XXIV (5,7);
XXV (2);
XXVI (2,3,4,5,8,11);
XXVII (3);
XXVIII (3,7);
XXIX (1,4);
XXX (1,2,3,4,5).
Puss, H. (1977). Hiiumaa suurperedest. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXX, Tallinn.
Loe artiklit: siin.
Voolmaa, A. (1976). Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXIX, Tallinn.
Loe artiklit: siin.
Kustin, A. (1966). Kiviringkalme Kureveres Saaremaal. Moora, H.; Selirand, J. (toim). Pronksiajast varase feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naaberalade ahreoloogiast. Tallinn: Eesti Raamat, lk 87-95.
Loe: siin.
Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.
Metsar, L. (1950). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest 1.-29.VII. 1949. a. Tartus, 1. veebruaril 1950.
Loe aruannet: siin.
Metsar, L. (1948). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest. 13. VIII-27. VIII 1948.a.
Loe aruannet: siin.
Eisen, M. J. (1927). Tõll ja ta sugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2016.
Loe teost: siin.
Kogumik. (1898). Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Riga/Riia.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2017.
Loe kogumikku: siin.
Holzmayer, J. B. (1868). Osiliana. I., Das Kriegswesen der alten Oeseler. Arensburg/Kuressaare.
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021.
Loe teost: siin.
Kruse, K. (1846). Mehrere für die ältere Geschichte Dänemarks und der Ostseeprovinzen wichtige, bisher bestrittene Urkunden d. X.-XIV. Jahrhunderts. Leipzig: Brandes.
Elektrooniline reproduktsioon. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015.
Loe teost (GER): siin.
Kruse, F. (1842). Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands bis zur Einführung der Christlichen Religion in den Kaiserlich Russischen Ostsee-Gouvernements, zusammengestellt und historisch erläutert in einem Unterthänigsten Generalberichte über seine auf Allerhöchsten Befehl im Jahre 1839 ausgeführte archaeologische Untersuchungsreise nebst mehreren wissenschaftlichen Excursen und vielen Lithographien von Alterthümern, Plänen und Charten. Dorpat: F. Kruse, H. Laakmann [etc]; Leipzig: L. Voss.
Digitaliseerija: Google Books.
Loe raamatut (GER): siin.